Eesti Keeletoimetajate Liidu kaheksas seminar tarbeteksti teemal
- 11.11.2016
11. novembril 2016 kohtusid keeletoimetajate liidu liikmed juba kaheksandal seminaril. Esimest korda liidu ajaloos tuli algul plaanitud ruumist suuremasse kolida, sest osalejaid oli rohkem, kui korraldajad olid oodanud. Vaatamata väikesele segadusele valmistab selline osalemishuvi ainult heameelt.
Tiina Alekõrs avas seminari ettekandega ajaleheuudiste teemal.
Uudis on ajalooliselt muutunud kirjakeelsest tõsisest kirjatükist meelelahutuslikuks palaks, mida kohandatakse tarbija eelistuste järgi. Sellegipoolest peab see olema objektiivne ja neutraalne. Selle põhieesmärk on teavitamine ja inimesel kujuneb selle järgi võimalikult tõepärane pilt. Ajakirjanik ei tohi kasutada kontrollimata väiteid ja ta peab otsima vähemalt kaks allikat. Sageli püütakse muuta pealkirja müümise eesmärgil nii põnevaks, et see ei vasta lõpuks enam sisule. Seda tuleks vältida, sest osa inimesi loebki ainult pealkirju ja saab selle tagajärjel väärteavet.
Tegelikult ei ole objektiivset uudist lihtne teha. Rõhuasetus oleneb sellest, kellest räägitakse juhtlõigus, kellele antakse esimesena sõna, kes saab rohkem rääkida ja kes räägib viimasena. Tähtis on see, kelle vaatenurgast uudist kirjutatakse (kas ajakirjanik lähtub jalakäijast või sõidukijuhist). Samuti mõjutavad lugejat saatelause sõnavarjundid (pomiseb, irooniliselt, muigab), hinnangulised kirjeldused (tegelinski), peitesõnad (nt raha asemel vahendid). Kõik see mõjutab uudise sisu.
Reili Argus võttis praktilise vaatluse alla tabelite vormistamise. Ta jagas näpunäiteid selle kohta, mida keeletoimeta peaks tabelite juures arvesse võtma.
Kõigepealt peab keeletoimetaja ära parandama tabelis oleva teksti. Ta peab jälgima, kas tabel jutustab arusaadavat lugu, kas andmed on loogilised, kas pealkiri ja sisu on vastavuses, kas tabelil on pealkiri (mitte allkiri) ja allikaviide. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kas tabelite numeratsioon on korrektne ja ühesugune. Keeletoimetaja peaks autoriga nõu pidama, kui tabeli asemel on parem teha graafik või joonis või kirjutada andmed hoopis jooksvasse teksti. Eesmärk on kasutusmugavus.
Keeleliselt tuleb jälgida tabelis olevad esitähti – kas need on suured või väikesed –, kontrollida, kas pealkirjas on tabeli numbri järel punkt (mitte koolon), kas kõik kirjavahemärgid on olemas ja ebavajalikud kustutatud. Tekstis tuleb ümber tõsta tabeliviited, mis asuvad keset lauset, enne põhisisu ütlemist.
Vormistuslikult tuleb vaadata, kas tabel paikneb tekstis õiges kohas, kas see on õige suurusega, kas vormistus on igal pool ühtlane. Tabelit tuleb parandada, kui ühik kordub igas veerus – see tuleb panna pealkirja ja veerust tuleb korduvad elemendid eemaldada. Samuti ei panda tabelitesse joonealuseks viitamiseks tärne (mis tähistab nt filoloogias viga), vaid loeteluna tähed a, b, c jne.
Killu Paldrok heitis humoorika ja näitliku pilgu menüüde ja retseptide maailma.
Retseptikeel on lakooniline ja toimetaja peab arvestama, et iga lause on selles tähtis. Tähelepanu tuleb pöörata retsepti allikale – kas see on autor ise või võõrkeelne tekst. Viimasel juhul tuleb üle vaadata, kas näiteks ühikud vajavad eesti kultuuriruumis teisendamist või kas meie poodides on üldse retseptis nimetatud toiduaineid.
Retseptide toimetamisel tuleb kasuks, kui toimetaja tunneb ka ise toidumaailma. Esineja tõi näiteid selle kohta, kuidas pealtnäha loogiline tekst on praktiliselt teostamatu.
Kindlasti peab toimetaja jälgima, et kogu retseptikogus oleks ühesugune tegusõnavorm (kas käskiv kõneviis või da-tegevusnimi). Teietamiselt on üle mindud pigem sinatamisele.
Toidusõnavara on kiires muutumises. Palju väljendeid on eesti keeles muganenud (basiilik, kalvados, lasanje), kuid osaga kohanetakse aeglaselt. Endiselt on raskusi brüleekreemi, Bologna kastme ja veganitoidu juurutamisega, eelistatakse kreembrüleed või crème brûlée’d, Bolognese kastet ja nimetavalist vegantoitu. Uued moesõnad on granola (krõbe müsli) ja amuse-bouche (isuärataja).
Sõnavara kohta pakuvad abi Merrit Kiho ja Merle Ripsi „Seletav kokandussõnastik“, toidutare.ee ja www.nami-nami.ee. Vahel on abi ka kriitikameelsest guugeldamisest.
Ettekande lõpetasid nalja pakkuvad näiteid eri menüüdest.
Ülevaate koostas Helika Mäekivi