5. oktoobril 2018 kogunes suur hulk teaduskeelehuvilisi Tartu Ülikooli Veski auditooriumisse, et võtta osa 12. toimetajaseminarist.

Tiit Hennoste pidas ettekande „Kuidas kirjutada sidusat tervikteksti?“. Ta rääkis, mis on temaatiline üksus, kuidas ja kus sõnastada teemat, mis erinevus on sisu- ja vormilõigul, kuhu paigutada tuum- ja tugilaused, iseseisvad ja jätkulaused. Ta kirjeldas toimetaja ülesandeid asesõnade ja muude viiteseoste sättimisel ning peatus pikemalt sidelausetel. Kokkuvõtteks leidis ta, et hästi toimetatud teadusteksti põhitunnus on voolavus.

Peep Nemvalts kõneles ettekandes „Otstarbeka oskussõna otsinguil“ sellest, milline peaks olema hea termin. Ta tutvustas klassikalist kolmnurka, mille tipus on mõiste (tähistatav) ning eri otstes keelend (tähistaja) ja olem. Ta kirjeldas raskusi õige termini otsinguil, võttes aluseks inglise termini high definition. Lisaks vaatles ta sõna terminoloogia eri tähendusi, otsides koos kuulajatega neist parimat. Kõlama jäi, et hea oskussõna peab olema otstarbekas.

Riina Reinsalu ettekanne „Autori kohalolu teadustekstis: enesele osutamise võimalusi“ hõlmas seitset võimalust, kuidas teadustekstis saab endale viidata. Osalejad said tekstikatke, kust nad pidid otsima sellekohaseid kasutusnäiteid. Seejärel kirjeldas esineja eri võimaluste plusse ja miinuseid ning leidis lõpuks, et parimad neist on tema arvates mina-vorm ja umbisikuline tegumood.

Ülevaate koostas Helika Mäekivi